Mis on revolutsioon? Revolutsioon on riigi valitsemissüsteemi asendamine eelmisest paremaga, vähemalt nii ütleb üks sotsialismiaegne trükis. Kindlasti on see kategooriliselt vale definitsioon, siin on liiga palju lähtutud sõnast revolt, mis Vene revolutsiooni kahtlemata suurepäraselt iseloomustab, kuid antud sõna tegelik alg-alliks on hoopis ladinakeelne revolutio, mis tähendab väga laialdasemalt muutust, pööret, või kuidas keegi seda paremini ise nimetada soovib. Tegelikult on selle sõna laialivalguvus nii kohutavalt suur, et teda on üldsegi raske defineerida, on ju Laulev ja tööstuslik revolutsioon, kui ka sotsialistlik ja pruun. Parim näide revolutsioonist, kui ühiskonna sotsiaal-ökonoomsete talade täielikust muudatusest on kahtlemata Suur Prantsuse Revoltusioon - peetud ka ainukeseks tõeliseks revolutsiooniks - idas toimunu kaldub pigem relvastatud riigipöörde poole, eks see ole ka üks nõukogude propaganda poolt rahvaste verre immutatud arusaam, nagu ka Suure isamaasõja kultus. Engelsist või Marksist lähtuv klassivõitlus pidi ju näima millegi ülla ja imetlusväärsena, nagu poolpaljas emake Prantsusmaa barrikaadidel. Küllap sellest ka see nimetus - Vene revolutsioon.
Kõigi suurte muudatuste eelduseks on väga soodus juhuste kokkulangemine: seda ka Eesti riikliku iseseisvuse saavutamisel kui ka Vene Revolutsioonil. 1. august 1914 puhkes Vene Impeeriumi ja tema liitlaste Prantususmaa, Inglismaa ja Saksamaa ning Austria-Ungari vahel sõda, Esimene maailmasõda, mille mõju on peetud Revolutsioonile suurimaks, kahtlemata on see tõsi, kuigi mitte täpselt nende tegurite läbi, mida tihti on mainitud. Näitkes: Peale Türgi sõtta astumist Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari) poolel kadus Venemaal kaubaühendus läbi Musta mere, ning seeläbi oli puudus relvastusest, mida Vene oma tööstus ise toota ei suutnud. Tegelikult ei olnud siin süüdi mitte relvade nappus vaid administratiivne sigadus: 1916. aastal toodetud 4,5 miljonit mürsku oleks ju pidanud vastamata Saksa 7 vastu, viimane pidi aga sõdima kahel rindel. Mõjuvaim argument on aga, et lootuse kaotanud Vene sõjavägi oli 1917. aastaks viidud kokkukukkumise äärele. Oli ju tõesti Vene vägi taganenud juba emamaa sisealadele, kuid võitles siiski küllaltki efektiivselt. Tegelik põhjus on aga linnade plahvatusliku kasvu tõttu tekkinud toidunappus, kuid seda ei saa võtta kui näljahäda. Toitu oli, kuid tänu hiiglaslikule inflatsioonile, mille oli põhjustanud mõtlematu uute rahatähtede massiline käibele laskmine, moodustas rubla 1917. aasta väärtus 1914. aasta väärtusest vaid 1%. Talupoegadel ei olnud motivatsiooni müüa: raha mis neile maksti ei olnud lihtsalt midagi väärt. See põhjustaski olukorra, kus linnad olid nälga suremas ning nüüdseks tagasi isemajandusele üleläinud taludel oli raskusi toodangu ülejäägi mahutamisega. Muidugi tuleb märkida, et ülejääk tekkis siiski peamiselt ikkagi kulakutel, vaesemad talupojad elasid samamoodi edasi, kuid nende tulevikuväljavaated olid tollel hetkel märkimisväärselt suured, ehk ajastu kontekstis - nad eksisteerisid. Seepärast ei olegi ime, miks Petrogradi tänavatel lehvivatel punastel loosungitel kirjus löök: rahu, maad ja leiba.
Varsti oli kuulda kaoses ja püssipraginast kaikuvas Petrogradi linnas hüüde: Tsaar on kukutatud! Elagu revolutsioon!